Kui palju tähendusi ühelainsal sõnal! On see aja peatamine, et kedagi/midagi järele oodata? Soov meeldivat kauem alles hoida? Sunnitud seismine, kui edasiliikumine on takistatud? Või lihtsalt hiljaksjäämine, hilinemine? Ei seda ega teist. Lihtsalt looduse omasoodu tegutsemine, mis oma aegluses meid viimaks kärsituks tegi. Lumi küll sulas, aga maapind oli ikka kivikõva ja jäine. Samamoodi ka õhk. Isegi harv päikegi oli kaua talviselt värvitu ja kuidagi külm. Seda aega andis oodata, mil mulda pistetud seeme idanema hakkas ja rohi pikkust võttis. Mis ime siis, et sinised meelespead end päikesekollasele taustale sättisid, linnud hääle üles võtsid, ja kõik ühe korraga õide puhkes. Katsu nüüd siis niiviisi järge hoida, et ükski avaneja märkamata ei jääks – mulle tundub küll  võimatu. See on tormlemine pärast pikka viivitust.