Silmapiir on pigem rannatus kui rand, kuigi teda ilusasti ka taevarannaks kutsutakse. Rannale peaks olema võimalik kohale jõuda, paigutuda. Neil saarekestel seal kaugel on rannad. Silmapiiril tavaliselt ei ole. Ta põgeneb su eest üha uude kaugusesse. Aga kui päikese imepeenike triip toetub otse silmapiirile ning leiab endale paiga just seal? Siis on see ju tema jaoks rand, pärale jõudmise koht, viibimise võimalus. Jah, päikest on aimata lähemalgi. Peegeldumas nii veepinnal kui lumisel jääl. Aga randumiseks on ta sel hetkel valinud silmapiiri, ja mul jääb üle vaid imetleda ta rõõmsat sära seal kaugel, nende tihedate raskete pilvede all. Õnneks pole minugi kodurand enam kaugel!