Vägevad on need eelsügise taevad, mil laotus on veel piisavalt kõrgel, aga loojangud juba tempokad, kiiresti pimenevad, ning värvid hetk enne mustendavat ööd sellised jõulised, pilved aga eriliselt dünaamilised ja kärsitud edasi liikuma. See on otsekui eelmäng sellele laushallile, kausina pea kohal kummuvale tardunud sügistaevale, mis kuldse sügise lõppedes me üle valitsema kipub. Meri on rahutu ja rahulolematu, aga õhtupimedus peidab tema tormamise varakult tumeda ööteki alla. Nii et kaldalseisjale jäävad vaid need uhked taevased vaatemängud, mis ta aga maamadalukeseks taandavad ja vaikima sunnivad.