Sedasi siis. Tiivad laiali vastu külma vett... Ei. Tiivad laiali ja lahti sinise taeva poole! Vesi seal all on ju taevast üleni täis. Taevased kõrgused on lõputud, sügavad ja ilma suunata – nad on igal pool. Pane oma hõbetiivad vaid lennuks valmis. Siruta laiali. Iga lehtki teab, mis on jätk. Pungade alged kiikusid oksal nendega koos. Olid olemas enne veel, kui sügismaru nad lahku viis. Kõrgustes on oma sügavus, sügavuses on omad kõrgused. Pane tiivad valmis, liblikalind. Uni saadab su lendu. Kõigel on jätk.