Mis mõnus ülesminek! Iga trepiaste lumest puhtaks pühitud ja ootamas – muudkui mine aga. Kõrgused juba sinetamas vastu. Pooludune tulekutee jäänud seljataha, hallhägused alumised sfäärid on otsekui ununemakippuv unenägu. Mida kõrgemale, seda päikselisemaks läheb ilm, seda enam avaneb päev. Ootus on jahe ja soe ühekorraga. Jahe kõrguse ja kõheduse pärast, soe usuga põimitud lootuse tõttu. Taevatrepid on valmis ja ootel.