Kevadeti ja sügiseti on meie lahel palju luiki. Nad tulevad – nad lähevad. Nii on see seatud. Kevadeti tahan neid tervitamas olla ja sügiseti seisan vaikselt rannas, saadan pilguga ja soovin head teed. Suviti on teisiti, on nii, kuidas olema juhtub. Kui õhtuti uksel seista, siis on iga linnu lendutõus ja laskumine kuulda. See suurte tiibade heli, need soolod meie kodupaiga metsamuusikas. Aga midagi on veel. Midagi ainult meile teadaolevat. See on meie laidudele ja rannale truu luigepaar, kes meie väikese jõesuudme roostikus alati pojad ilmale toob ja üles kasvatab. Nad hoiduvad juhukülalistest eemale, ei näita end alati meilegi. Muutume ärevaks ja kannatamatuks – ega ometi midagi juhtunud ei ole? Aga kui nad siis viimaks kuldses loojangus esimest korda eemal laidude veeres kogu peenikese perega aimata on, rahuneme meiegi. Ometi oli ka selline suvi, mil neid kordagi näha ei olnud. Juba kogunesid äralendajad. Istusin sageli pilliroo vahel suurel kivil ja jäin üha kurvemaks… Kas tõesti midagi saatuslikku? Olin kivile millegipärast püsti tõusnud, valves ja pingul. Ja siis nad tulid! Püüdsin neid ähmiga kokku lugeda. Nüüd pööras ema oma lapsed otse minu suunas, nad tegid uhke kaare minu eest läbi, et ma ikka viimase kui ühe neist seitsmest „tibukesest“ ära näeksin, ja eemaldusid siis väärikas reas. Oli see vast aruanne, kogu suve oodatu… Unustamatu.