Möödas on merikapsa õitsemise aeg, möödas ta viljanuppude küpsemine ja möödas ta lehtede värviõrn hääbumine. Läinud on nii kevad, kui suvi, kui sügis. Tulnud on talv. Rohke lumega, mille all sellist valmisolekut uueks uhkeks puhkemiseks hästi ettegi ei kujuta. Aga küll ta tuleb! Ei ole nii hiiglaslikke merikapsa puhmaid ühelgi teisel rannal juhtunud nägema. Tahtsin ühekorraga pildile püüda iga üksiku õie ilu kui ka tohutu kapsapuhma täies vägevuses. Muidugi ei õnnestunud mul mitut kärbest korraga tabada. Olin valinud kesktee. Aga nüüd, lumiste hangede vahel, toob see pilt mu meeltesse nii meelõhna kui mesilaste sumina, jaanijärgsete päevade soojuse ning kõik mu salajased soovid alles end hakatavaks suveks… Selline lootustest pungil õitekuhil! Merikapsas.