Jaanieelne eesti maastik – vööst saadik rohi, loendamatul hulgal põllulilli, peaaegu kesköised loojangud, uskumatu lõhnalaviin ja vaibumatu linnulaul! Satud sa aga sel imelisel ajal mööda Eestimaad ringi sõitma, leiad äkki, et majad on otsekui nõiaväel su pilgu alt pühitud. Ei paistagi teisi enam kusagil. Nende asemel leiad siin-seal kõrguvaid sirelivalle, mille taga eluhooneid vaid aimata võid. Meie vanad talukohad on hiiglaslike sirelite taha varjunud ja korraga on kogu maa kui tohutu lillepeenar, õites ja uhkeldav. Inimese toimetamised-tegemised taanduvad siis millekski teelisele märkamatuks ja ebaoluliseks. Õied, õied on vallutanud kogu maa. On juuni, kogu aasta heledaim ja helgeim kuu. |