Seekord ei olnud – kaua tehtud, kaunikene! Oli hoopis kähku tehtud kaunikene. Aga kaua oodatud, seda küll. Jäise, läbilõikava tuulega paika pandud ja päikesega läikima löödud. Uskumatu ta nüüd korraga keset ebaharilikult sooja jaanuari siiski tundus. Nii uskumatu, et kellelgi oli himu järgi proovida, kas on ikka päris. Ime küll, läbi ta kukkus, aga näib, et jalad jäid kuivaks – vesi oli öösel endale jääteki peale tõmmanud, aga ise teki alt plehku pannud. Küllap ta peab praegu kusagil läheduses peenikest naeru. Naerab minugi üle, kes ma libedal jääl ja vinges tuules hädavaevu püsti püsin. Aga silmi ma sest ilust lahti lasta ei raatsi ning külmetan ja ukerdan seal edasi.