Imelik udu oli. Lähed mööda teed, ja udu su kohal on nii vett täis, et teda on raske kanda. Jääd seisma, vaatad seljataha - seal pole mingit udu. Pöörad minekusuunda, ja udu on ainsa hetkega sealtki kadunud! Ei usu oma silmi ja piilud vargsi üle õla tagasi - tihe udumass varjab su eest nüüd tagasivaate. Vaatad uuesti ette, sama udu on korraga sealgi! Nüüd teeb see peitusemäng sulle juba nalja. Vilkast narritajast saab mõnus teekaaslane. Kas kohtan teda ka jaanuaris 2008?