Lill, mida pildistad, ei räägi ju kunagi ainult seda, et ta on see või teine lill, nii- või naasuguse väljanägemisega. Alati pole tähtis isegi mitte ta nimi. Mis see teile ütleb, et ta on mägitulp? Kes teab seda isegi, ja kes ei tahagi teada. Aga minu jaoks on see tulp siin pildil alati eriline olnud. Mul pole ühtegi teist nii kurba lillepilti. See on pilt igatsemisest. Ootusest ja lootmisest. Vahel ma ei suuda ära imestada, kuidas ta ikka veel jaksab… Aga tema, näe, jaksab! Seisab endiselt sirgelt, kallutab vaid kergelt oma õie valguse poole. On uskumatu, et kusagil siin üleüldse on olemas valgus – mina küll aru ei saa, kust see temani tuleb. Ainult mustjasroheline pimedus. Ka õis algab selle pimedusega, rääkimata siis varrest. See olekski nagu tema osaks igaveseks määratud. Ometi imbub õielehisse tasahilju värvi ja nad kumavad vaikset sisemist valgust. See on lootus, igatsuse igavene saatja.