Valgus ja skulptor on ametivennad. Mõlemad ülistavad ruumilisust. Skulptor haarab härjal sarvist ja tahub või nikerdab, olenevalt mõõtmetest, kuni soovitud tulemus käes. Valgus ei vaeva end ränga tööga, tema tegemised on mängulised, tema teeb oma vigureid kõige selle peal, mis juba olemas on. Ei ta vääna ja painuta ise, aga näitab vaatajale kätte pisimadki keerud ja kaardumised. Hoogu sattudes valgustab ta oma objekti kord nii, kord naa. Hea kui aina muutuvaid nüansse selles kiiruses tabadagi jõuad. Ning seda kõike ikka selle nimel, et mitmemõõtmelisuse võlu tõeliselt tajutavaks teha. Madalat õhtust külgvalgust võib auga pisiskulptuuri suurmeistriks pidada. Tema teos on siin.