Kirjutasin eelmise pildi („Paeluv“) juures ühest erilisest rannakivist ja väikesest vett täis lohust tema peal. Sealtsamast ka see pilt. Liiga müstiline ja mõistetamatu mulle selleks, et saaksin pildil olevat teile selgitada. Võin vaid oletada, et pildil on midagi mere sisust, meile nähtamatust ja mulle tundmatust. See miski on pruuni poorse kivi veeanumas oma olemasolu jätkanud ja edasi arenenud. Mul oli huvitav läbi õhukese veekihi nende läbipaistvate hõljumite liikumist madalas õhtupäikeses jälgida ja jäädvustada. Üks neist jäädvustusest on nüüd siin.