Sain seekord Niagara Hobuseraua-Joaga, milles vesi kukub 52. meetri kõrguse ja 675. meetri laiuse seinana, silmitsi seista tõepoolest kolmel ihaldatud tasapinnal – sõita laevaga üsna kose alla, seista voogude murdumisjoone lähedal, ja tagatipuks vaadata kõike seda ülevalt tornist, olles 236. meetri võrra kõrgemal kohast, kus me mõned tunnid tagasi laevaga olnud olime. Valisin neist seal kõrgel, vinge tuule käes tehtud piltidest esialgu siia just selle, millel ka laev, ligi 300. uudishimulikuga pardal, peal on. Kirjutan neid arve seepärast siia, et pilti vaadates mastaapidest rohkem aimu saaks. Ja loodan, et niiviisi ka mu teised Niagara pildid kaasa rääkima hakkavad... Kolm pisitillukest musta täppi valgel veepilvel on suured linnud. Vaade sealt kõrgelt oli muidugi mõõtmatult laiem. Veidi suuremat avarust on mõnel minugi pildil, aga nende peal on kõik väga kirbukirjaline. Nii et jäägu pealegi just see, mille peal on nii laev kui raev, tolleks mõõtkava-pildiks.