…meie kodulahe ja suure mere vahel. Vanal ajal on inimesed rahudele, ja üldse kõigele,  imetlusväärseid nimesid pannud. Aegapidi nihutatakse piire ja kaovad isegi vanade külade ilusad nimed. Jäävad vaid kõledad postiaadressid. Need muutused olid Jaan Krossi ja Ellen Niiduga juba aastaid tagasi meie ühiseks mureks. Aga see ribakene rahu? Kunagi võis mööda meie koduseid rahusid minna Pikarahu pidi Meelerahuni. Kaardil on meie kolm rahu nüüd ühe koondnime all. Aga oli ju ilus? Oli midagi tõelist, nii see ju elus käibki. Nii ju ongi. Haigrud seisavad pildil mõtlikult reas just seal, kus pikameelne minek lõpeb ja algab meelerahu… Mulle näib, et nad ei raatsigi sellest kahe rahu vahekohast täna õhtul loobuda. Nad on rahul meie rahul.