Hiiumaa laidude kaitseala. Osa neist rivistub silmapiirile varakevadises karges loojangus. Hea nähtavusega on pikemgi rivi neid Kassarist tirbi teelt palja silmaga näha olnud. Ega ei olegi tunnet, et neid kuidagi kaitsma peaks. Pigem vastupidine tunne. Et seisavad seal otsekui mõõdetult sirges reas, et kodusaart piiritleda ja hoida. Sedalaadi tunne on mind varasematel kordadel saatnud. Nüüd aga on hoopis teised, on tänase päeva assotsioonid. Kummituslikud, painajalikud. On aasta 2022, teine aprill. Silmapõhja on jäädvustunud võigas eelmäng tänasele – vene tankid reas Valgevene-Ukraina piiril. Ei kustu ega kao see pilt. Ja tahaks kaitsta maid ja meresid. Hinge headuse ja mõistuse väega. Olgu kaitsealaks kogu Maa.