Eks neid hiidlaste ja saarlaste vastamisi kõnelemisi-sõnelemisi ole ajast aega ikka ette tulnud. Läksin seekord üsna vastu pimedat hiidlaste „lõunamaale“, et ehk saan veel talvel sabast kinni – kevad oli juba kolmandat päeva kohal, ja mul tõeline rüsijää maha magatud! Põhjapool ammu meri lahti, pole enam lootustki. Õige otsus oli, midagi natukest seal lõunas siiski veel näis olevat. Viimane päevaraas pani külma jää tulipalavalt hõõguma. Saarlastel seal kaugel paistis juba öö olevat, aga ei jäänud  nemadki alla. Küllap see Orissaare mast oli, mis kahe kohakuti tulisilmaga kõva sõna Hiiumaa poole saatis – on neil hiidlastel aga aeg ja aru ringi tuiata! Marss koju koti peale! Mina vastu – nii vara?!

Hoopis kaugel Oma saar Rannad ja rannatus