Istun sügiskülmal kivil. Loojang tuleb nüüd varakult kätte. Istun liikumatult, ei raatsi pilku lahti lasta. Kõik muutub, kõik kaob ülearu kiiresti. Ja siis on mu silme ees see nelja vööndiga pilt. Arusaamatu, mõistatuslik. Roosa veeväli lõpeb silmapiiril mustja joonega. Taevas seal kaugel on intensiivselt sinine. Tema kohale on kerkinud tihe, jõuline, kahutav pilvevöönd. Ent pilvede kohal on jälle ühtlane taevas, aga nüüd on ta õhetav-roosa, otsekui teisest ilmast… See ei ole ju seesama erksinine taevas! Kui palju taevaid meil on? Pilvede taga vahetati üks taevas teise vastu välja? Pilvede taga, pilvede varjus. Salaja. Meie eest peidetult. Kas selleks, et saaksime neljatriibulise pildi? Või milleks siis veel? |