Kivid annavad meile aimu minevikust ja nende ajamõõdet on kujutledagi raske. Ma imetlen ja austan neid. Märg kivi aga muutub ühtaegu ka praeguse hetke peegliks – taevas on parajasti kõrge ja sinine, üksikuid valgeid pilvi liigub tast üle. Koos on kauge aeg ja käesolev hetk, ning see kooslus on köitev.