Enam ei tundnud tuult. Lained jäid tasa. Pilk tuli mere pealt ära. Kõik koondus siia. Minu ees oli kivi ja kiri. Võisin lugeda, kui oleks osanud. Lahkesti lubas, ei varjanud midagi. Kus käidud, kus oldud – kõik oli kirjas. Sirged teed ja keeruga käänud. Lahedaid lagedaid sekka. Peatumisi ja ootust. Mõned päikselisemad hetked. Viimaks mure, mis merre viis… Nüüd ma näen! Seal, allpool ja keskel. Näen, kuidas ta valmistub. Kummardub sügavalt alla, käed siruli ees, et puutuda põhja.

Ma leidsin ta üles. Ma lugesin kirja ära.