Läksin päevahakuks randa. Päike, mis suvepäevil just selle laiu tagant tõuseb, lükkas nüüd oma värve üles lausa teises kaares, nii et see laiutagune taevas sai endale kõigest päevatõusu vastuhelgi. Esialgu oli aga seegi vaatepilt nii koiduroosa, otsekui oleks päike kerkimas kahest kohast korraga. Tasapisi hakkasid värvid taanduma ja pilved laotusid laidudetaguse avamere kohale. Ning siis jooksis kohale selle hommiku peategelane – tuisutuul. Meie väike laht oli hiljuti viimaks ometi jääkaane saanud ja selle peale koguni valge kerge lumerüü, nii et nüüd oli tuisul, mida keerutada ja vastu taevast kergitada. Tõsisem möll jäi minust küll kaugele, laidudepoolsesse serva, aga midagi paistab pildi pealt kätte ehk teilegi. Niisugune vastu taevast tõusev tõusutuisk siis.