Angervaksad on üürikeste suveööde valgustajad. Ühel heal päeval märkad, et kõik teeveered ja metsalused on heledust täis. Laskub aga lühike suvine öö maa peale, ei kao angervaksa valgus ka siis kuhugi, hoopis tema mesilõhn levib nüüd tükk maad ägedamalt, kui palaval päevasel ajal. Kahjuks ei jätku seda pillerkaari just kauaks. Ometi ei maksa ka siis angervaksasid silmist lasta. Omamoodi ilu võib leida raagus lepiku all, kui märgata krõbekuivade, ent hõbedaste lehtedega angervaksa kooldumas stoilise rahuga jõe närviliselt võbeleva, tõtaka vee kohale. Iga leht on otsekui vanast, tuhmunud hõbedast ilunõel looduse sügisvärvides riietusel.