Kui mul oleks palutud asetada pildipinnale üheksa purjekat nii, et nende paigutus mind rahuldaks ja ma enam midagi muuta ei tahaks, siis ma oleksin pannud nad sinna just niiviisi. Ometi pole siin minu tahtmisega vähimatki pistmist. Kõik puhas juhuse mäng. Ei teadnud ma neid purjekaid oodatagi. Ja kui ma neid märkasin, seisin ma Hiiumaa ja mandri vahel kurseeriva praami välitekil. Õnneks kaamera käes. Praam liikus neist purjekaist võrreldamatult kiiremini. Laevukeste paigutus muutus iga hetkega, minu soove arvestamata. Õige küll, ma tegin rohkem kui ühe võtte. Palju rohkem. Ja mul oli võimalus valida. Siiski oleks võinud sama hästi juhtuda, et sellise paigutusega kaadrit nende hulgas poleks olnud. Muidugi proovisin ma kinni püüda mulle meelepärast paigutust. Aga et see õnnestus, on sellegipoolest vaid juhus. Nii nagu on juhus ju kõik, mis mu piltidele satub. Vahetevahel õnnelik juhus. Nagu seekord.