Ära puutu!, ütles hoiatavalt see võimas sitsiillane, kui oma käe välja sirutasin ja ta okkalist pinda katsuda kavatsesin. Kuidagi kummalises kooskõlas oli see liiga kõrge ja kuum päike sellel maal, ning väga suure puu kõrgendatud distantsihoidlikkus. Mõlemas oli midagi iseloomulikku paigale, millega põgusalt tutvuma olin tulnud. Veider küll, aga just niisuguseks meie suhe jäigi – imesta või arva mida tahad, aga lähedale ära poe! Muide, täiesti respekteeritav seisukoht. Ülikutele kohane.