Kell on 22.33.06, tunni ja poole pärast on käes südaöö. Seisan üksi keset aasa noorukese viirpuu juures, kellel õiteni veel oma kuu jagu aega. Aga lehed kikitavad pungadest välja, tumerohelised ja hakkajad. Öövalguses jääb pilk peatuma vastse lehe serval – milliseid imevärve on lehetipul varuks! Mu kaamera pisiekraanile laotub korraga hämmastav värvipalett! Nii rikkalik ja nüansirohke, et korraga ma ei tea, kus mu silmad küll päevavalgel olid… Need meie saladusi täis valged ööd!