LINNALOODUS on osake kõigest. Kõik on loodu, meie ise kaasa arvatud. Kui kitsaks me selles kõiksuses ehk kõiges loodus looduse piiritleme, on meie endi teha. Suurest puust me õlgu kehitades mööda ehk ei lähe, aga rohulible kõnniteel jalgade all võib märkamata jääda küll. Ent kui paekivist iidsel majaseinal hakatab ennast vaksapikkune kasevõsu? Rääkimata siis majade vahele surutud hoolitsetud iluaedadest ja liigirohketest linnaparkidest. Muidugi on kõigel sellel siin oma koht.