Eile oli torm. Metsaalune on murtud oksi täis. Komistan ühtelugu rajal ojani. Jõuan hilja, pildistamiseks on juba pime. Või ei? Vihmad on mind väsitanud, silm leiab vaevu tumedal veel voolujooni. Vajutan päästikut rohkem küll aimates kui midagi nähes. Pärast paistab, mis on. Tuppa jõudes teen monitoril lahti Arvo Pärdi sünnipäevakontserdi. Ekraanipilt – kirik, orel, muusika… Kõik, mis vaja. Hiljem on ekraanil aga see oja pilt. Kõik sulab ühte, voolab, ongi kuidagi koos.