Pühalepa kiriku tornikukk, saanud kevadel uue kuldrüü, hiilgab ja kiirgab vastu sügavsinist lõputut taevast. Samal ajal all täitub hele kõrgustesse püüdlev ruum Jaagu ja Riho lugudega. Täna siis niiviisi.  Tänumeeles. Jah, just tänuga, ja just meeles. Sest kui paljudel on samal ajal kõrvus nende kaugustesse läinute endi hääl. Pausi ootus. Jutujätku lootus. Kiriku tornikukk, siin Hiiumaal lausa ainukene, teatavatki uuest algusest, kuulutavatki lootust. Mil muul moel peakski siis lugu lõpetama?