Igasugune liikumine vee pinnal on köitev. Olgu see meri või jõgi, veelomp kruusasel teel, pärast sadu rohusesse nõkku õue peal valgunud vihmavesi või mudane madal oja. Valgus mängib vee pinna peal alati. Hetkeline õrn tuulehoogki tekitab virvenduse ja loob üha uusi  pilte. Mis siis rääkida voolamisest või mere edasi-tagasi hingamisest. Ent saab ka ilma nende suurejooneliste muutjateta. Kui seisvasse vette on juhtumisi kukutatud peegelpilt, siis tajume lisaks pinnal toimuvale hämmastavaid muutusi ka pilguga sukeldudes. Mänguruum on mitmemõõtmelisem ja korrakski võpatavas vees ähmastuvad ja samaaegselt teravnevad peegelobjektide piirjooned. Paljunevad värvid ja kõik peegelduv muudab kuju. Pilk jälgib kõike. Ahnelt ja ennastunustavalt.