Sealt ta vaatab mind - aastate tagant. Ma ju mäletan, kuidas ta pung paisus, selline haljas roheline. Mäletan esimest hommikut, millal ta näitas oma värvi. Kitsa, peenikese triibuna. Sai teda pilguga paitatud ja veega joodetud. Kuni ta viimaks seisis täies ilus mu ees, avali kogu ilmale ja samas - nii allaheitlik ajale. Sellepärast siis see pilt.