Nüüd panen midagi jälle sinna äparduste lehele. See on Suurupi vana puumajakas. Kas olete selle olemasolust midagi kuulnud? Või koguni näinud? Mina ei olnud. Otsisime taga lihtsalt majakat ja seda kaugelt paistvat valgetest laudadest tornehitist pidasime millekski kolhoosideaegseks. Tema kaunis vorm jäi eemalt puude ja muu maastiku varju. Kuni valgust jätkus, oli mul palju põnevaid rohi- ja lillkaaslasi. Kui viimaks ehitiseni jõudsime, oli päike juba tükk aega tagasi loojunud. Tegin selle klõpsu rohkem iseendale kinnituseks, et selline avastus nagu puust tuletorn mitte ainult mu fantaasia vili ei ole. Aga uskuge või mitte, minule see pilt meeldib. Selline rohekakstõmbunud vana vaskplaat, millele joonistus on sisse kraabitud. Või siis juba valmis vasegravüür, millel tõmmist tehes värvidega eksperimenteeritud. Tulemuseks tähetäppe täis õhk. Ja laudise kaunis triibustik. Naiivne markeering loojangust ning taeva kaotsiläinud sinisest. Ja muidugi tuletorni enda majesteetlik siluett, mis alt laienedes kindlalt ja iseteadvalt maakamarale toetub! Vaevalt saanuksin ma kõigi korrektsete näitajate korral nii mõjuvõimast majakapilti. Vähemalt mitte minu jaoks.