Viiu Härm foto
. Tagasi . Järgmine    
  VIIMATI LISATUD / - Teisel kaldal -

  Sellest pildist
Ma ei tea, on see laid, on see saar. Lähen kui kuutõbine kuuvalges öös. Lähen siit, läbi vee. Ei, pigem mööda vett! Lihtsalt astun, kõnnin. Siin esimesel kaldal ma seisma ei jäägi. On ju võimatu peatuda – seal teisel kaldal on midagi, mis mind jäägitult lummab, kutsub ja haarab. Imeline puu, täis valgeid õisi või lund. Ja seal ladvas on klaasist täht, on läbipaistvast jääst habras leht, midagi, mis iga hetk võib puruneda, olematuks muutuda... Ma pean sinna jõudma, ma pean! Jää veel, sa õhkõrn jää, ole seni, kuni tulen ja istun kivile selle imepuu okste all. Istun kivile, vaatan ääretut täiskuuvalguses merd – ja mul pole enam kuhugi kiiret... Siis viimaks on see pilt valmis.

Mariann kirjutas: „Miskipärast ei leidnud oma lemmikpilti Sinu fotodest - "Teisel kaldal"... selle võiksid küll julgesti parimate kategooriasse lisada. ; )”
Et olen lubanud, et „Parimad” on pigem nagu soovinurk, kus minul õieti sõnaõigust ei ole, siis pean oma sõna. Paljudele see pilt ei meeldinud. Et nende argumentatsioon võib teilegi huvi pakkuda, lisan lingi
Need „kallid omad lapsed” toovad endaga tihti nii muret kui rõõmu. Seda armsamad nad mulle on.
. Tagasi . Järgmine .  
Copyright © pildid ja tekstid: Viiu Härm Rummo, kujundus: Jaak Põder, kood: Mario Kadastik.